Need lastest leiutajad muudavad juba praegu tervet maailma
Sõna leiutaja ei pea üldse tähendama kuskil laboris nokitsevat vanameest. Tänapäevases digiühiskonnas võib iga noore inimese ideest sündida maailmamuutev leiutis, mida tõestavad need hakkajad noored, kes juba praegu oma ideevälgatuse abil muutusi ellu viivad.
Eestiski käima läinud Samsungi digiharidusprogrammi „Solve for Tomorrow“ juht Egle Tamelyte selgitas, et leiutaja tiitlil on ehk isegi liiga palju tähendust pandud ja seepärast kardavad paljud seda kasutada. „Tegelikult on suur osa meist mingil määral leiutajad. Kui mõtled välja uue viisi, kuidas maitsvat võileiba teha, kasutades selleks tavatuid koostisosi, siis oledki ju juba leiutaja,“ lausus Tamelyte.
Ta lisas, et näiteks valitakse Eestis just praegu aasta parimaid õpilasfirmasid, kus osad noored on valmistanud UV-valguse abil baktereid hävitava ukselingi. Teine finaalis olev ettevõte pakub jälgimisseadmeid, mis aitavad hääle või GPS signaali abil leida kaduma läinud discgolfi kettaid. „Need on suurepärased ideed, kus koolinoortest leiutajad on tulnud mõttele, kuidas kasutada juba olemasolevaid tehnoloogiaid uues kontekstis,“ selgitas Tamelyte.
Mõned näited noortest üle maailma, kes juba praegu oma leiutiste abil tervet maailma muudavad:
Boyan Slat (17), koristab mereprügi
Ilmselt üks tuntumaid noori leiutajaid, kes tuli mõttele, kuidas maailmamerest kiiresti, suurtes kogustes ja senisest tunduvalt odavamalt prügi kokku korjata. Noor leiutaja avastas, et prügi kokku korjamiseks saab kasutada ookeanide hoovuseid, kui lihtsalt õigetesse kohtadesse paigaldada piirded, kuhu jääb prügi kinni, kuid mille alt mereelukad läbi saavad ujuda.
Emma Yang (12), näotuvastuse rakendus Alzheimeri tõvega inimestele
Emma vanaema põeb Alzheimerit ja noor neiu tahtis tema elu lihtsamaks teha. Ta tuli mõttele luua rakendus, mis aitab tehisintellekti abil tuvastada lähedaste inimeste nägusid, et haiged teaksid, kellega nad suhtlevad ja aitaks neil inimesi meeles pidada.
Shubham Banerjee (12), pimedate kirja printer
Shubham avastas, et pimedate kirja ehk Braille kirja printerid maksavad väga kõrget hinda. Kasutades üksnes oma Lego robootikakomplekti õnnestus tal kokku panna lihtne ja odav pimedate kirja printer, millest on nüüd välja arendanud märksa efektiivsema Braille printeri.
Riya Karumanchi (14), nutikas pimedate liikumise kepp
Riya märkas, kuidas ta sõbra vanaema põrkas pidevalt vastu esemeid, kuigi kasutas oma pimedatele mõeldud liikumise keppi. Ta avastas, et pimedate peamist abivahendit polnud praktiliselt uuendatud alates aastast 1921. Avastuse tulemuseks on nüüd smartCane, mis on varustatud erinevate sensoritega, GPS-iga ning annab kasutajale tagasisidet vibreerimise ja helide abi.
Sarnase avatud mõtlemisega noori ja nende ideid ootab Samsung ka Eesti 8.-11. klasside õpilastelt kuni mai lõpuni. Nimelt on eesmärk noorte mõtete abil selgitada, kuidas tehnoloogia abil ja peale suurte piirangute lõppu tuua taas tasakaalu digitaalse ja reaalse elu vahele. „Eestis on väga tugev digiharidus ning palju innovatiivseid e-projekte, seega oleme väga põnevil, et näha, millised ideed Eesti lastelt võistlusele laekuvad. Tahame rõhutada, et oodatud on absoluutselt kõik mõtted, sest just väikestest mõtetest saavad alguse suured asjad.“
Võistlusest oodatakse osa võtma 8.-11. klassi noori 3-5 liikmeliste võistkondadena. Kandideerimine on avatud kuni mai lõpuni. Võistluse esimeses etapis tuleb välja käia vaid enda idee, kuidas võiks taas tuua tasakaalu digitaalse ja reaalse elu vahele ning seda ka põhjendada.
Solve for Tomorrow finaali auhinnafondi suuruseks on 18 000 eurot. Esikoha võistkond pälvib 5000 eurot ning lisaks 5000 euro eest Samsungi seadmeid. Teise koha auhind koosneb 5000 euro eest valitud Samsungi seadmetest ning kolmanda koha auhind 3000 euro väärtuses seadmetest.
Kogu informatsiooni Solve for Tomorrow võistluse ja tingimuste kohta leiab veebilehelt www.solvefortomorrow.ee ning kõikide uudised ja teatel leiab programmi Facebook-ist.