Lükkad koolitükke või tööd edasi? Kuidas saada lahti lõputust venitamisest?
Kas oled vahel mõelnud, et kui sa reaalselt teeksid koolitöid terve selleks eraldatud aja jooksul või kui ei lükkaks koduseid ülesandeid pidevalt edasi, kui kiiresti sa need tegelikult tehtud saaks? Siin on mõned nipid, kuidas saada lahti lõputust venitamisest.
Ilmselt on paljud meist seisnud vastamisi mõttega, et kui ma oleks teinud oma ülesandeid terve selleks kõrvale pandud tunni aja jooksul, siis oleks mul vägagi palju tehtud. Reaalsuses tegin sisulist tööd paarkümmend minutit ja ülejäänud aeg läks täiesti kõrvaliste asjade peale. Inimloomuses on edasi lükata isegi asju, mis on meile meeldivad – ronid väsinult voodisse, kuid magusa une asemel jääd veel paariks tunniks mobiilist suvalisi Instagrami pilte või TikTok videoid vahtima.
„Praeguses viiruse olukorras on see olukord veelgi hullem, sest paljude jaoks on täiesti segi löödud kodune ja kooli või töö maailm. Istume terve päeva kodus ja lõpuks kaob täielikult ära joon vaba aja ja töö- või kooliaja vahal,“ selgitas Samsungi digiharidusprogrammi Solve for Tomorrow juht Egle Tamelyte.
Solve for Tomorrow toob välja mõned lihtsad nipid, kuidas vältida viivitamist ja asjade edasi lükkamist:
Esiteks – tee selgeks, miks sa üldse asju edasi lükkad
Tihti on viivitamisel mingi sügavam põhjus kui lihtsalt laiskus. Äkki tunnetad, et konkreetse ülesande lahendamiseks pole sul veel piisavalt teadmisi? See pole üldse sinu teema? Ükskõik, mis on põhjuseks – kui tõeline allikas on teada, siis on lihtsam ka endale ülesannet mõtestada või lahendust leida.
Teiseks – muuda ülesanne meeldivamaks
Teadlaste sõnul toimub viivitamise ajal ajus võitlus kahe poole vahel – ühelt poolt tahab ratsionaalse mõtlemisega aju osa töö ära teha, aga teine pool on huvitatud ainult kohesest rahuldusest, mida pakub näiteks naljakate TikTok videote vaatamine. Seega tuleb ülesanne samuti muuta rahuldust pakkuvamaks. Näiteks mängi taustaks oma lemmik muusikat või premeeri ennast iga loetud lehekülje järel millegi magusaga.
Kolmandaks – to-do nimekiri ja ajalimiit
Tekita nimekiri asjadest, mis vajavad tegemist ja määra nende tegemiseks kindel aeg. Nimekiri koosta väikestest vaheetappidest, et saaksid n-ö tähistada ka mingite lühikeste ülesannete täitmist. Ära määra ajalimiidiks näiteks, et „kodutööde jaoks 2 tundi“. Pigem pane konkreetselt, et selle ülesande jaoks 10 minutit, selle jaoks 15 minutit, 5 minutit pausi jne.
Neljandaks – sea prioriteedid
Iga ülesanne ei peagi kohe tehtud saama. Selle asemel, et muretseda selle pärast, et lükkasid kõik ülesanded edasi ja ei saanud midagi tehtud, siis pane kohe paika asjad, mis pead kindlasti kohe valmis saama ja mis mitte. Siin on oluline jällegi see kiire rahulduse teema ja vana hea „Kevade“: kui tervet ülesannet ei saa, siis tee vähemalt pool.
Samsungi digiharidusprogramm ja võistlus Solve for Tomorrow tegeleb sellel õppeaastal just sellega, kuidas noored saaksid ise luua mõistliku tasakaalu veebis veedetud aja ja reaalse maailma vahel.
Solve for Tomorrow finaali auhinnafondi suuruseks on 18 000 eurot. Esikoha võistkond pälvib 5000 eurot ning lisaks 5000 euro eest Samsungi seadmeid. Lisaks Samsungi ekspertidele löövad võistluse mentoritena ja žüriis Eestist kaasa TalTechi, Mektory, Startup Estonia, Study in Estonia, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Lift99, Junior Achievement Estonia ja mitmete teiste hariduse ja innovatsiooniga seotud ettevõtete esindajad.
Kogu informatsiooni Solve for Tomorrow võistluse ja tingimuste kohta leiab veebilehelt www.solvefortomorrow.ee ning kõikide uudised ja teatel leiab programmi Facebook-ist. Programmi kodulehelt leiab ka hulgaliselt õppevideoid, mis on valminud Digitaalne IQ programmi jooksul.