Kuidas roheline generatsioon toob muutused keskkonnahoidu
Ühe rohkem võetakse X, Y, Z-generatsioonide kõrval kasutusse uut mõistet: G-generatsioon või generation green ehk roheline generatsioon. Selle all mõistetakse noori, kelle paljude otsuste ja tegevuste mõjutajaks on just keskkonna temaatika. Need on noored, kes ei ole isegi otseselt keskkonnaaktivistid, kuid kes juba alateadlikult teevad pigem keskkonnasäästlike otsuseid.
Uuringud nii keskkonna temaatikal, e-ostlemise või näiteks liiklusharjumuste osas näitavad, et noored teevad paljusid valikuid lähtuvalt sellest, kui keskkonnakahjulik või kasulik see on. Näiteks valitakse pigem see e-pood või kuller, kes suudab pakkuda keskkonnasäästlikumat toodet, plastist kõrred joogitopsis on kindel punane lipp jne. Näiteks on juba aastaid suurem enamus Eesti õpilasfirmadest ühel või teisel moel oma toodetesse või teenustesse integreerinud keskkonnasäästmise aspekti.
Roheline generatsioon tarbijatena
„Tänapäeva noored on väikesest peale olnud ümbritsetud jutust keskkonnasäästust, süsinikuneutraalsusest, prügi sorteerimisest jne. Ehk nende jaoks on see nii loogiline, et nad ei pea säästlikuma valiku tegemiseks isegi mõtlema. Ja just see n-ö jalgadega valimise aspekt on asi, mis sunnib vanu ettevõtteid kiiremini ka oma tegevusi ümber mõtlema. Kui terve uus maksejõuliseks saav generatsioon teeb reaalseid otsuseid keskkonnasäästust lähtuvalt, siis võib arvata, et muutused selles vallas toimuvad tõesti kiiresti,“ selgitas Samsungi digiharidusprogrammi Solve for Tomorrow juht Egle Tamelyte.
Roheline generatsioon töötajatena
Vaid mõne aasta pärast moodustavad noored suure osa aktiivsest tööjõust, kes samas nõuavad või isegi eeldavad oma tööandjalt aktiivselt tegutsemist keskkonnasäästlikes projektides. Arvestades järjest väheneva tööjõu olukorda, siis ei saa ettevõtted sellistest nõudmistest kuidagi mööda vaadata, kui nad tahavad endale uusi töötajaid leida.
Roheline generatsioon investoritena
Sarnaselt tarbimisotsustele teevad noored oma raha investeerides järjest enam otsuseid lähtudes keskkonna aspektist. Aastal 2020. Capgemini poolt tehtud ülemaailmses uuringus näidati, et alla 40. aastastest varakatest inimestest 41% võtab oma investeerimisotsuseid tehes arvesse jätkusuutlikust. Kuigi võiks arvata, et jätkusuutlikus on temaatika, millesse tasub tuleviku mõttes nagunii investeerida, siis kõikidest investoritest arvestab jätkusuutlikust vaid 27%.
„Rohelise generatsiooni huve ja motivatsiooni arvestades võtsime ka seekordses Solve For Tomorrow programmi ja võistluse fookusesse just jätkusuutlikkuse temaatika. Motiveeritud noortel on kindlasti hoopis teistmoodi ideid ja lahendusi, kuidas jätkusuutlikust edendada, kui neil, kes alles nüüd sellele mõtlevad, et kuidas senist keskkonnavaenulikku tegutsemist muuta,“ märkis Egle Tamelyte.
Võistlusele on oodatud kõik ideed. Need võivad olla ka hetkel täiesti utoopilised. „Meie võistluse eesmärk ei olegi luua kohe mingi reaalne toimiv lahendus, pigem otsime ideid, kuidas tehnoloogiat kasutades mingitele probleemidele üldse läheneda. Programmi jooksul õpime, kuidas ideid edasi arendada, neid esitada ning nende üle arutleda,“ lausus Tamelyte.