It's time to become a content creator! In this course, you will learn the basics of blog writing, photo and video capture and editing, and learn how to create original and breathtaking infographics.
Vaata kõiki mooduleid

Kuidas luua teksti?

Sel ajal, kui Sa seda lauset loed, postitatakse kogu maailmas Facebooki 219 000 uut postitust ning Twitterisse 22 800 säutsu. Need numbrid onligikaudsed ja sõltuvad kindlasti ka Sinu lugemiskiirusest, kuid igal juhul on tegemist muljetavaldavate ja suurte arvudega.

Klassikaline tekstikirjutamise oskus tuleb Internetis kasuks, kuid ei ole netisuhtlusel tänapäeval enam esimene vajalik oskus – teavet saab hõlpsalt edastada ka piltide (Eesti noorte jaoks on üks populaarsemaid suhtlusvõrgustikke Instagram), emotikonide, meemide ja GIFide kaudu. Suhtlusvõrgustike mõju suurenemisel igapäevases suhtluses muutub inimeste taju – kirjutatud tekst lüheneb, sõnum tuleb väljendada selgel ning edasiviival viisil. See pole lihtne ning nõuab teatud oskusi, et Sinu sõnum jõuaks võimalikult täpsel ja mõjusal viisil teisteni. Pädevate digioskustega noored jõuavad laiema publikuni ning muutuvad sotsiaalmeedia arvamusliidriteks ehk suunamudijateks.

Siin peatükis õpid: 

  • Kuidas koostada lihtsat ja arusaadavat teksti;
  • Kuidas ehitada üles head argumentatsiooni;
  • Millised veebilehed aitavad vajalikke oskusi arendada.

Iga päev puutume kokku erinevate tekstidega, näiteks reklaamtekstid poeaknal, tekstisõnumidpealdised vaateaknal, tekstisõnumid, veebisõnumid, tunnikontrollid, lugemispäevikud, raamatud, ajalehed, subtiitrid filmide all. Massikommunikatsiooni keskkond annab tekstidele veelgi enam vorme – näiteks Twitteri sõnumid saavad koosneda ainult kuni 140 tähemärgist. Digimaailmas kasutatakse sõnu tihti selleks, et visualiseerida sisutihedalt, kuid lühidalt mingit situatsiooni. See on viinud selleni, et digimaailma keel muutub dünaamilisemaks ja laused lühemaks, ent tihtilugu ka segasemaks. Kuna inimesed soovivad tarbida aina rohkem infot kiiremini ja kiiremini, on oluline arendada endast oskust teksti luua ja arendada nii, et edastatavad sõnumid kohale jõuaks.

Digitaalsete tehnoloogiate areng võimaldab kõikidel soovijatel tekste luua ja neid teistega jagada. Kindlasti oled lugenud või näinud ka selliseid tekste, mille mõttest on raske aru saada. Põhjuseid selleks võib olla mitu, näiteks halb sõnavalik või arusaamatu mõte, tekstil pole eesmärki ning tekstist ei tule välja kogu sõnum. Teksti koostamisel tuleks see teha nii hea, et lugejatel poleks kahju kulutatud ajast. Selleks tuleb tekst muuta huvitavaks, mõelda selle ülesehitusele, lisada sinna mitmekülgseid fakte, lisada ka infograafikuid ja muid visuaalseid lisamaterjale.

  • Kas arvad ära, kes on selle teksti autor? 
  • Kas kirjutad hõlpsalt tekste, mida on huvitav lugeda? 
  • Mis on Sinu kirjutiste peamine mõte? 



PANE HÄSTI TÄHELE! 

  • Suurem osa Internetis leiduvast tekstist on kirjutatud ajakirjanduslikus stiilis. Mõned keeleteadlased on leidnud, sellistest tekstidest on välja kasvanud uus haru ehk internetikeel, mis on segu räägitavast keelest ja kirjakeelest. Internetikeelt iseloomustab loobumine elementidest, millel pole teksti tähenduse mõistmise seisukohalt erilist tähtsust. Trükitud kujul esitatakse vaid mõtte tuum – ja seegi lühendatud kujul. Sellisel viisil tekib väga lakooniline, lausefragmentidest koosnev tekst. Lugejani jõuab kirjutis, mida ei ole parandatud, ning selles esineb kiirustamisest tekkinud trükivigu. Internetikeeles esineb ülemäära palju soome ja inglise keelest pärit väljendeid.
  • Internetis on kõige loetumateks tekstideks uudised. Uudised on informatiivne žanr, mille eesmärk on lugejaid informeerida, harida ning nende meelt lahutada. Kui rääkida hiljutistest sündmustest, on see samal ajal ka sõnumi edastamine.
  • Sõnum või informatsioon põhineb faktidel. Kui pole fakti, pole ka infot. Faktilist informatsiooni ei saa asendada hinnagute, üldistuste või järeldustega. Kui fakte on esitatud kaootiliselt, tekstil puudub korrektne ülesehitus ja struktuur, on sõnumit raske mõista. Kui tekstis puuduvad faktid või info on puudulik, muutub tekst igavaks.
  • Et tekstist lihtsasti aru saada, tuleb see vastavalt sõnumile struktureerida. Teksti struktuur on vastavalt teksti liigile erinev – näiteks on hoopis erineva ülesehitusega kiri ja kasutusjuhend, uudislugu ja luuletus. Teksti struktuur annab ajule signaali, mismoodi teksti lugeda ja tõlgendada. Teadmine erinevate tekstide struktuuridest annab oskuse oma sõnum lugejani viia parimal viisil.
  • Kui eesmärk on tekstiga kõnetada paljusid inimesi, peab keel olema lihtne, If you need to reach a wide range of people, the  language  must be simple, lühike, konkreetne ja ühemõtteline. Faktid, arvud, andmed, näited, tsitaadid ning kunstilised väljendid aitavad teksti rikastada.
  • Kui kirjutada informatiivset teksti, peab see vastama kuuele põhiküsimusele: MIS? KES? KUS? MILLAL? MIKS? KUIDAS? Allikas: (lu.lv, 2007, ” Characterizing the News Genre on Web Portals “)